MOZARTI MUUSIKAÕHTU

Kontserdil esinevad tuntud artistid:• Alla Popova (sopran)
• Zhenya Hovsepyan (metsosopran)
• Kim Sargsyan (bariton)
• Ave Wagner (klaver)Kavas kulsamaid aariaid, duette ja tertsette Wolfgang Amadeus Mozarti erinevatest ooperitest.

• Osta pilet

Alla Popova töötas juhtiva solistina teatris  “Vanemuine” aastatel 2000-2012. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli (õp. Mare Jõgeva-Põder) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri (prof. Taru Valjakka ja Tamara Novitšenko). 1997 aastal saavutas ta I preemia Tiit Kuusiku nimelisel konkursil ja 2000 aastal sai Kristallkingakese laureaatiks (Eesti teatriliit).
Popova on täiendanud end maestro Lino Puglisi meistrikursusel Itaalias (2002); prof. Ingrid Kremlingi meistrikursusel Saksamaalt (2007); prof. Jenny Anvelt Itaaliast (2012); prof. Gundula Hintz Saksamaalt (2016). Soolokontsertidega on ta esinenud Eestis, Norras, Soomes ja Poolas.
Popova repertuaari kuuluvad Tatjana (Tšaikovski “Jevgeni Onegin”), Mimi (Puccini “Boheem”), Amelia (Verdi “Maskiball”), Lisa (Bellini “La Sonnambula”), Cio-cio-san (Puccini “Madama Butterfly”), Violetta (Verdi “La Traviata”), Pamina (Mozart “Võluflööt”), Rosalinde (Strauss “Nahkhiir”), Gilda (Verdi “Rigoletto”), Antonia (Offenbach „Hoffmanni lood“), Manon (Massenet „Manon“), Rosina Almaviva (Mozart „Figaro pulm“), Night/Juno (Purcell “Haldjakuninganna“), Maria Stuarda (Donizetti „Maria Stuarda“), Sophie (Massenet „Werther“), Elena/Elsa (Pozdejev „Proua Elsa“), Grafin Mariza ( Kalman „Grafin Mariza“), Rosalinde (Strauss „Nahkhiir“), Tangolita (Abraham „Savoy ball“), Euridike (Offenbach „Orpheus põrgus“), Valencienne (Lehar „Lõbusk lesk“). Samuti on ta soleerinud mitmetes suurvormides (Orff “Carmina Burana”, Honegger “Jeanne d’Arc tuleriidal” (Neitsi), Respighi “Lauda  per la Nativita del Signore” (Ingel), Schubert Missa nr.2 G-duur, Charpentier „Te Deum“, Sisask Missa nr.1, Haydn „Theresienmesse“ B-duur, Hilarion Alfeyev „St. Matthew Passion“).

Ženja Hovsepjan, metsosopran, on sündinud Armeenias. 2006. aastal lõpetas ta kiitusega Komitase nim. Jerevani Riikliku Konservatooriumi akadeemilise vokaali eriala ja sai magistrikraadi tuntud laulja professor Gohar Gasparyani juhendamisel.
Jerevanis osales Ženja 2004. aastal esimesel vabariiklikul Tamara Shahnazaryani nim. laulukonkursil ning pälvis diplomi ja eripreemia tuntud ooperilauljalt Susanna Martirosjanilt. Teine oluline tunnustus saabus
2006. aastal, kui Ženjale anti Jerevanis vabariiklikul ooperilauljate konkursil Armeenia presidendi auhind.
2003. aastal, esinedes Gohar Gasparyani auks korraldatud olulisel kontserdil, sai 19-aastane Ženja Hovsepjan kutse töötada solistina ansamblis «Tagaran» Jerevani Kammermajas, kus ta esitas iganädalastel kontsertidel rohkelt rahva- ja vanaarmeenia teoseid.
2004. aastast alates hakkas Ženja paralleelselt ansamblis «Tagaran» töötamisega esinema kvartetis «Sanctus», mille asutaja oli Radik Melikjan. Koos kvartetiga esines ta erinevates riikides arvukatel kontsertidel ning 2004. aastal andsid nad välja plaadi «Sanctus».
2005. aastal kolis Ženja Eestisse ja asus tööle solistina Vene Filharmoonia Seltsis Vene Kultuurikeskuses, kus ta jätkab esinemist erinevatel kontsertidel tänaseni.
2006. aastast töötas Ženja Eesti Riikliku Ooperi kooris ja Eesti Kontserdi kooris («Eesti Kontsert»), kus ta esines ka solistina.
2007. aastast töötab Ženja Soomes Savonlinna ooperifestivali kooris, kus on osalenud rohkem kui 30 erinevas ooperis.
Eestis on Ženja esitanud soolopartiisid mitmes mainekas projektis, nagu nt Hilarion Alfeyevi «St. Matthew Passion», Vsevolod Pozdejevi «Madam Elza», G. Pergolesi «Stabat Mater», J. S. Bach «Cantata BWV 146», Vladimir Ignatovi ooperis «Lumekuninganna» (Lumekuninganna), «Smaragdlinna võlur» (Võlur) jm.
Lisaks on Ženja teinud silmapaistvaid etteasteidkontsertidel Eestis, Armeenias, Iraanis, Hiinas, Soomes, Lätis, Leedus, Venemaal ja Gruusias.
2005. aastal alustas Ženja tööd lauluõpetajana Armaviri Muusikaülikoolis ning 2008. aastal avas ta Tallinnas oma laulukooli, kus õpetab laulmist ja solfedžot.

Kim Sargsyan sündis 1984. aastal Erevanis.
Aastal 2000 lõpetas P. I. Tšaikovski nimelise Muusikakooli (T.B.Hajrapetjani klass; viiul).
Lõpetas Erevani Komitase nimelise Riikliku Konservatooriumi kahel erialal: viiul ja vokaal (professorite B.S.Vartanjani (viiul, 2005) ja Anna Majiljani (vokaal, 2016) klassid).
Aastatel 2004–2022 töötas Erevani Spendiaryani nimelise Riikliku Akadeemilise Ooperiteatri sümfooniaorkestri esimese viiulirühma koosseisus.
Aastatel 2022–2024 töötas Kim Eestisse, Eesti Rahvusooperi koori liige ning astus üles soolopartiidega.
Aastast 2016 on ta Erevani ooperiteatri lepinguline solist.
Ooperilavadel on ta esinenud sellistes rollides nagu: „Cinderella“ G. Rossini (Dona Manifiko, 2016), „Tosca“ G. Puccini (Riznichy, 2016), „Võluflööt“ W. A. Mozart (Papageno, 2018, Dubai Ooper, Kuveidi Ooper), „Manon“ J. Massenet (Lesko, 2018), „Reimsi reisi“ G. Rossini (Baron Trombonok, 2019), „Sevilli habemeajaja“ G. Rossini (Fiorello, 2019), „Keisrinna pruut“ N. Rimsky-Korsakov (Malyuta Skuratov, 2022), „Romeo ja Julia“ C. Gounod (Capuleti, 2023).
Kim Sargsyan on teinud koostööd Armeenia Riikliku Kammerorkestri, Riikliku Filharmooniaorkestri ja Armeenia Riikliku Sümfooniaorkestriga. Ta on töötanud dirigentidega nagu V. Martirosyan, E. Topchyan, G. Marchiano, S. Smabatyann, A. Arzumanian, Z. Vardanian, C. Ocasek, V. Sinaysky, M. Golikov, A. Volmer, K. Mendo, T. Kaljuste.
Riikliku Kammerkoori „Over“ ja ansambli „Armenian Voices“ koosseisus, samuti solistina on bariton Kim Sargsyan esinenud Moskva Lihavõttefestivalil, Riigigalerii Ermitaažis, „Peterburi lossid“ festivalil (Venemaa), „Pieve in Musica“ festivalil (Itaalia), Andres Mustoneni festivalil Eestis, Midem festivalil Cannes’is, Nanterre-Amandier teatris, „Cite de la Musique'is“, „Le Quartz'is“ (Prantsusmaa), „Strathmore Hall'is“, „Carnegie Hall'is“, Lincoln Centeris – Alice Tully Hall'is (USA), Dubai Ooperis (Dubai), Taipeis Riiklikus Teatris (Taiwan) jne.
Alates 2018. aastast oli Kim Sargsyan „Aré Duet“ ansambli bariton (Kim Sargsyan – bariton, Marine Karoyan – klaver). Nad esinesid kontsertidega Armenias ja ka väljaspool (Saksamaal, Prantsusmaal, 2020). Ansambli kavas olid peamiselt saksa heliloojate kammervokaalteosed: L. v. Beethoveni, F. Schuberti, R. Schumanni, F. Mendelssohni, A. Mahleri, G. Mahleri, R. Wagneri jt.
Alates 2024. aastast töötab Kim Sargsyan Eesti Filharmoonia Kammerkoori artistina ja solistina.

Ave Wagner (neiupõlvenimega Sikk) alustas klaveriõpinguid Põlva Lastemuusikakoolis ja jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis, lõpetades hiljem Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, kus tema eriala juhendajateks olid prof Ivari Ilja, prof Marje Lohuaru ja prof Helin Kapten. Ta on omandanud magistrikraadi saateklassi erialal ning kaitsnud magistritöö pianist-repetiitori rollist ooperis. Ave täiendas end õpingute raames Prantsusmaal Lyoni Kõrgemas Konservatooriumis ning hiljem Šveitsis Genfi Kõrgemas Konservatooriumis ja Genfi Rahvusooperis, keskendudes prantsuse ooperitele ja mélodiele.
Wagner alustas tööd klaveri- ja saateklassiõpetajana Nõmme Muusikakoolis. Alates 2001. aastast on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias saateklassi ja ooperistuudio vanemlektor.
Aastatel 2001-2004 töötas ta paralleelselt Lyoni Rahvuslikus Ooperiteatris pianist-repetiitorina ning hiljem, 2004-2019, Genfi Kõrgemas Konservatooriumis vokaalcoachi ja Nathalie Stutzmanni assistendina ning lisaks Berni Kõrgete Kunstide Akadeemia filiaalis Bienne`is vokaalcoachina. Alates 2022. aastast on ta ka rahvusooper Estonia pianist-repetiitor.
Ave Wagner on osalenud mitmetes ooperiprojektides ja teinud koostööd paljude mainekate lauljate ja dirigentidega, teiste hulgas praegused ooperilavade staarid Sonya Yoncheva ja Benjamin Bernheim. Ta on esinenud kontsertidega Eestis, Lätis, Bulgaarias, Hispaanias, Poolas, Prantsusmaal, Šveitsis ja mujal.